Euroopa pangad – investorite usaldus lõi kõikuma

Põhjused peituvad nii hinnangutes üksikutele pankadele kui ka laiemalt kogu sektorit puudutavates tegurites.

Järsult on sel nädalal üles-alla saaginud Saksamaa suurima laenuandja Deutsche Banki aktsia, mis esmaspäeval kukkus 9,5% ja kolmapäeval kerkis 10,2%. Aasta algusest on aktsia kukkunud üle 40%.

Investorid lõid kõhklema, kas pangal ikka on piisavad kapitalipuhvrid pärast läinud aasta rekordilist kahjumit ja trahvidega seotud kulusid. Kahtlused levisid ka panga võlakirjadesse, mis tavaliselt on aktsiatest stabiilsemad – hakati kahtlema, kas Deutsche Bank ikka suudab võlakirjadelt intressi maksta.

Seepeale kinnitasid eraldi nii panga juht John Cryan kui ka Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et panga seis on tugev.

Kolmapäeval läks Deutsche Banki aktsia tugevale tõusule, kui Financial Times kirjutas, et pank kaalub võlakirjade tagasiostu. Et sel moel demonstreerida, et müügiga on liiale mindud ja panga varade väärtust alahinnatud. See oli aga ajutine leevendus.

Miinusintressi riskid

Suur küsimärk – mis ei puuduta üksi Deutsche Banki – on pankade võime ülimadalate intressimäärade keskkonnas kasumit teenida.

Need hirmud süvenesid, kui läinud kuul liitus miinusintresside klubiga ootamatult Jaapani keskpank, et majandusele ja inflatsioonile elu sisse puhuda. Märtsis laseb Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi tõenäoliselt keskpangas kommertspankade raha hoidmise intressimäära veelgi sügavamasse miinusesse – mullu detsembris ütles ta, et halvenenud majandusolukorra ja eriti nõrgenenud inflatsiooniootuste tõttu tuleb rahapoliitika üle vaadata. Eile lasi oma baasintressimäära ootamatult järsu kärpega veelgi sügavamasse miinusesse Rootsi keskpank. Isegi ülilõdva rahapoliitika tsüklist väljumist alustanud USA keskpanga juht Janet Yellen ei välista negatiivseid intressimäärasid.

„Ma ei näe midagi, mis ei laseks meil seda teha,“ ütles Yellen kolmapäeval USA Kongressis küsimustele vastates.

Juba kõlab hoiatusi, keskpankade üksteise võidu kärpimine ei anna enam efekti. See ei ole suutnud soovitult nõrgestada ei eurot ega jeeni ning mõned Euroopa pangad on juba tõstmas laenuraha hinda, et miinusintresse korvata – hoiustajatele ei taheta neid edasi kanda. Nii on tulemus risti vastupidine eesmärgile, et odava laenurahaga nõudlust ja majanduskasvu ergutada.

Miinusintresside negatiivse mõju pärast pankade kasumlikkusele muretsetakse üha enam.

„Negatiivsed intressimäärad reservidele (mis kommertspangad keskpangas hoiavad – toim) pisendavad pankade kasumeid ja see on midagi, mida me praegu näha ei taha – me tahame, et nad oma kapitalipuhvreid tugevdaks,“ ütles OECD vanemnõunik William White Bloombergi televisioonis esinedes.

Kapitalipuhvrite tugevdamist nõuavad 2008. a finantskriisi järel karmistunud kapitalinõuded. Euroopa pangad on USA pankadest aeglasemad olnud – puhvrite tugevdamist tuleb jätkata. Kui majandus ei kasva, on selleks kaks teed – kas väljastada riskantsemaid laene, mille tootlus on suurem, kuid riskid kõrgemad, või hankida kapitali juurde turult. Euroopa uus pangandusjärelevalve nimetas samuti just kasumi teenimise võimet sellel aastal finantssektori peamiseks riskiks.

Halbade laenude taak

Investorid müüvad pankade aktsiaid, kartes sektorile negatiivset mõju globaalse majanduskeskkonna halvenemisest. Muretsetakse Euroopa pankade energia- ja gaasisektorisse antud laenude pärast – need võivad hapuks minna, kui ettevõtted nafta hinna järsust langusest raskustesse satuvad. Kardetakse, et osa hapnevaid varasid ja riske on alles varjus. Euroopa Pangandusameti (EBA) hinnangul on halbade laenude maht Euroopa pankade bilansis vähemalt triljon eurot. Majanduskasvu aeglustudes on nendega raskem toime tulla. Ning kui energiakandjate hinnad ei tõuse, ei kiirene ka inflatsioon, mis tähendab omakorda keskpankade ülimadalate baasintressimäärade poliitika jätku.

Ebakindlust tekitavad investorites ka Euroopa pankade uued saneerimise reeglid, mille eesmärk on vastutust ja kahju kandmist maksumaksjate õlult investorite õlule viia. Eriti järsult kukkusid nädala alguses Kreeka pankade aktsiad – üle 20%. Juba pikemat aega on müügisurve all Itaalia pankade aktsiad seoses ebakindlusega, kuidas lahendatakse pankade halbade laenude probleem. Mitmetes pankades – sealhulgas Deutsche Bankis – on käimas ärimudeli reform, mis tähendab koondamisi, tulusate tegevuste müüki ja edaspidi vähem kiire kasumi jahti.

Eile andis Euroopa pangandussektori aktsiate langusele uut hoogu Prantsusmaa suuruselt teise panga Société Générale'i kasumihoiatus. Panga aktsia kukkus kauplemispäeva sees 15%. Sektori aktsiad kukkusid 5%. Stoxx Europe 600 indeks on aasta algusest langenud 28%.

Pangad on siiski tugevamas seisus kui 2008. aastal – kapitalipuhvrid on suuremad, keskpankade abi lähemal, reeglid selgemad. Küll aga on praegune turbulents pankade jaoks kriisijärgse aja seni suurim katsumus.